Möödunud sajandi alguses elas Euroopa viiendik rahvast pidevas alatoitumuses. Sellega seoses võtsid paljude maade valitsused vastu toiduprogrammid nälja vastu võitlemiseks. Mõeldes ainult nälja kustutamisele, loobusid inimesed selle kvaliteedi ja koguse kontrollist, mida kasutatakse toidus, unustades vana tarkuse – „me oleme see – mida sööme“.

Meie toiduratsioon on päev päeva järel muutunud järjest vähem tervislikuks. Võitluses koguse suurenemise ja toiduaine odavnemise nimel loobub tootja tema kvaliteedi kontrollist. Toiduainete tooraine muutub „tühjaks“ ja isegi kahjulikuks. Seetõttu on toiduained ise muutunud „vaesemaks“. Nendesse on jäänud vähem vitamiine ja kasulikke aineid. Meie sajandil saab keskmine linnaelanik  toidust kätte neli korda vähem toitaineid, kui sada aastat tagasi.
Inimesed isegi ei mõtle sellele, et õige toitumine ja toit – need on täiesti erinevad asjad. Et kindlustada ennast vajaliku energiaga, peame teadma vahet toidu ja toitumise vahel.

Toit on meie jaoks see, mida me ostame, see, mis on kenasti pakitud ja lõhnab hästi. Me kasutame neid tooteid lihtsalt sellepärast, et tahame süüa, omistamata tähtsust toote toiteväärtusele. Meie organism ei oska määrata, kui palju maksavad tooted, mida me sööme. Me võime süüa kõige kallimat toitu, mis on kütkestava välimusega, omades imelist lõhna ja saada mitte ühtegi grammi toitaineid. Pöörake tähelepanu väljendile „toiteväärtus“. Nimelt väärtus, mitte hind. Sellest, mida me sööme, peab meie organism saama vajaliku koguse toitaineid, sest meie rakud uuenevad iga päev. Vajalike ainete puudujääk viib haiguste ja kroonilise väsimuse tekkeni või isegi enneaegse surmani. Toitumine – see on see, mis on vajalik meie organismile, et ta funktsioneeriks täisväärtuslikult, ehitaks üles uued terved rakud ja koed. Maailmas eksisteerivad selle jaoks funktsionaalsed toitained. Nad on loodud looduse poolt ning eranditult meie ja teie jaoks. Funktsionaalse toitumise spetsialistid tunnistavad, selleks, et saada kasu toodetest mida me kasutame toiduks, on piisav järgida lihtsat reeglit – läheneda teadlikult oma toiduratsiooni toodete valikule. Ennekõike mõtelge toodete toiteväärtusele ja nende funktsionaalsusele. Kui seda mitte teha, tuleb välja, et me kulutame raha, aga kasu saavad sellest kasumi näol ainult kaubandusorganisartsioonid. Seejuures saab organism tühise osa kasulikku toitu, ja on veel hea, kui sissesöödu ei too üldse kahju.

Püüdke teha nii, et teie külmikus asendaksid funktsionaalsed toiduained kasutu toidu. Ennast distsiplineerida on väga lihtne – ei ole vaja välgukiirusel muuta kogu oma toiduratsioon funktsionaalseks, ühe päevaga ja kogu ülejäänud eluks. Nii alustades viskate te selle kiiresti kõrvale. Kõige parem on alustuseks asendada üks kolmandik oma ostudest funktsionaalsete toiduainetega. Kasulike toodete osas ei ole vähe selliseid maiuspalu, mida paljud teie hulgast isegi ei kahtlustanud – seedripähklipiim, kanepiõli, linaseemnetooted. On veel imetlusväärne ja oma omadustelt kordumatu jook – põdrakanepitee. Tänu sellisele eestimaalaste jaoks traditsioonilisele joogile said meie eelkäijad rahulikult läbi ilma närvisüsteemi stimuleerivate jookideta ja olid  reipad kuni kõrge vanaduseni.

Valides funktsionaalsed toiduained, teete enda jaoks uskumatuid avastusi. Esiteks on nad kasututest palju maitsvamad, aga teiseks kättesaadavamad hinna poolest.

Jääge terveks, toituge õigesti ja maitsvalt!